Õpetajad juba reedeti, arstid ka hüljatakse

7.-9. märtsil 2012 toimus Eestis õpetajate streik, mille peamine nõudmine oli palka tõsta. Ministeerium lubaski neile 20% juurde. Septembri lõpus esitas valitsus järgmise aasta eelarve parlamendile arutamiseks ja seal oli palgatõusu katteks vahendeid vaid 5% võrra rohkem. Tekkib küsimus, et kuhu jäi puudu olev summa? Kes seda teab, kuidas ansipismi mõte liigub, kuid lisaraha eelarves ei ole. Järelikult saab palkade tõus tulla vaid õpetajate arvu vähendamise läbi.
Praegu streigivad arstid. Alates 1. oktoobrist 2012. Selleks ajaks oli riigieelarve juba lukku löödud ja nende saadav vastus on ka ette teada. Neile öeldakse, et palkade tõstmiseks pole vahendeid ja suurema palga saate vaid selle saajate arvu vähendamise läbi.

Üks uus inimõigus - olla unustatud

Inimeste liikumine sotsiaalmeediasse on tekitanud huvitava küsimuse, et kuivõrd palju infot võiks inimesega kaasas käia või olla tema külge sildistatud. Senine meedia lähtus mudelist, et kirjutame ajaheles ja paneme selle mõni päev hiljem inimeste käest ära ning teist korda loeme seda enne äraviskamist, põletamist või mõnda teemat uurides. Üldiselt siis ühekordseks lugemiseks mõeldud ajaleht.
Televisioon ja raadio olid veelgi karmimad, kus inimesele ei jäänud ühtegi füüsilist koopiat kui ta just eraldi neid saateid ei salvestanud. Seejuures oli otsing ja süstematiseerimine palju algelisem. Näiteks ajalehtede artiklid on raamatukogudes köidetud kujul aga telesaateid või raadiosaateid pole kusagilt saada. Alles nende internetis avaldamine tegi laiema arhiivi kättesaadavaks.
Oleme liikumas ajajärku kus meedia ei ole enam unustamine, et ühe päeva või nädala rääkisime ja valisime siis uue teema. Internetis info avaldamine tähendab inimese külge erinevate lugude sidumist, mis siis käivad temaga kaasas.
Nüüd on küsimus, et kui kaua peaksid need infokillud olema inimesega seotud. Samuti see, et millised neist on tähtsamad ja väärivad kauem säilitamist. Kas ainult toimetaja heakskiidu saanud tekstid või ka inimese enda poolt avaldatud materjalid? Näiteks sotsiaalmeedia kasutamisel tekkiv info, kus ta on kirjutanud blogi või kasutanud twitterit, orkutit, rate´i, youtube või näoraamatut peaks olema samaväärselt arhiveeritud ja talletatud kui elektrooniliselt toodetud uudised ärisektoris või avalik-õiguslikus ettevõttes. Või peaks neid käsitlema asjadena, mille üle kasutajal on kontroll ja võimalus need kustutada ning sellega saada unustatud?
Keerulised küsimused, sest inimesed muutuvad aastate jooksul ja nende jaoks võib saada probleemseks kunagi avalikustatud info. Mõtlen murega, et mis on nende lapsevanemate peades, kelle kõnevõimetu ja ilmselt isegi mitte roomav laps teeb juba piltidena debüüdi sotsiaalmeedias. Nende käest pole ju küsitud, et kas tahavad internetist leida oma imikupilte, lutt suus. Loodan, et tegemist on mööduva õhinaga ning inimesed taipavad, et taoline info avalikustamine nõuab seda puudutava isiku nõusolekut. Isegi vaatamata sellele, et lapsevanemal võiks olla selleks õigus ja voli, siis mina tahaks ka lapse enda käest kuulda nõusolekut tema piltide avaldamiseks.
Kõige parem viis tagada inimesele vabadus olla unustatud tuleb ennekõike hoolikast läbimõtlemisest, et millist infot üldse oleks mõttekas avaldada. Palju lihtsam on avaldada infot vähem kui hiljem näha vaeva tagajärgedega ehk selle leviku kontrollimisega.
Sotsiaalmeedia ohustab ilmselgelt televisiooni, mis on siiani veel domineerivaim meedia aga mitte enam kauaks.

Sääsed võitsid

Proovisin eile näpud mullaseks teha aga see osutus keerulisemaks kui arvasin. Nimelt sääskede pärast, kes leidsid võimaluse ka päikesepaistes ja tuulise ilmaga minu riietuses õhemad kohad ja asusid verd imema või lendasid lausa näkku. Jah, ma lugesin umbes tund aega hiljem oma näol kokku 12(!) sääsekuppu. Ennekõike said kannatada otsmik, oimukohad ja põsenukid aga ka lõug ja selle alla jääv kaela osa. Vaatasin, et sääskede laipu oli kinda pealmine pool tihedalt täis. Olin tabanud isegi 2 täis söönud sääske, kellest jäi kindale punane plekk.

Kommenteerimisest

Ma ei kirjuta kommentaare anonüümselt, ainult twitteri konto või blogi (virgokruve.eu) kaudu tuvastatult(tagasi lingituna). Või siis google (blogger) konto kaudu tuvastatult. Lihtsalt rõhutan, sest igaüks võib kirjutada anonüümses kommentaariumis ükskõik kelle nimel teksti. Minuga on tegemist siis kui nimi viitab tagasi twitteri kontole "virgokruve" või blogile virgokruve.eu