NSA küsib mobiiltelefoni Google vahendusel

Suurfirma Google on juba mitu korda järjest küsinud minu mobiiltelefoni. Väidetavalt annab see suurema turvalisuse. Ma arvan, et NSA tahab lihtsalt teada, et millised google teenused on seotud millise telefoni kasutajaga, siis on neil lihtsalt kergem seostada virtuaalne tegevus pealtkuulatud telefonikõnedega.
Miks ei tohi Google-le anda oma telefoni numbrit?
See number on ju antud kõige tähtsamatele inimestele, et nad saaksid sinuga ühendust võtta. Järelikult on raske seda ümber vahetada, sest siis peaksid hakkama kõiki neid inimesi uuesti teavitama. Interneti kontodelt ei oodata sellist järjepidevust, neid võib vahetada kasvõi iga päev. Samuti tähendab telefoni numbri avaldamine neile reklaamide saatmise loa andmist.
Jah, ma kasutan USA firma ja NSA osakonna Google teenuseid aga ma annan neile võimalikult vähe infot enda kohta, mida nad saaksid ära kasutada reklaamiks või millekski muuks. Kui ma kaotaksin selle firmaga seotud teenused, siis ma ilmselt 5 kuud isegi ei märkaks seda, sest kasutan neid sedavõrd harva.

Pealtkuulamine ja sõnumite salvestamine on riigisaladus

Parafraseerides Andrus Ansipit, siis kõige salajasemad kõned on tegemata jäetud kõned ning saatmatat sõnumid, mida kapo kaastööliste ega sõnumi tsentraalse jälgimisseadme vahendusel pole võimalik salvestada ega hiljem taasesitada. Seega kohtuge inimestega rohkem näost näkku. http://virgokruve.eu/2013/03/21/uuendasin-kapo-jalitustegevuse-ulatusest-raakivat-postitust/

Õpetajad juba reedeti, arstid ka hüljatakse

7.-9. märtsil 2012 toimus Eestis õpetajate streik, mille peamine nõudmine oli palka tõsta. Ministeerium lubaski neile 20% juurde. Septembri lõpus esitas valitsus järgmise aasta eelarve parlamendile arutamiseks ja seal oli palgatõusu katteks vahendeid vaid 5% võrra rohkem. Tekkib küsimus, et kuhu jäi puudu olev summa? Kes seda teab, kuidas ansipismi mõte liigub, kuid lisaraha eelarves ei ole. Järelikult saab palkade tõus tulla vaid õpetajate arvu vähendamise läbi.
Praegu streigivad arstid. Alates 1. oktoobrist 2012. Selleks ajaks oli riigieelarve juba lukku löödud ja nende saadav vastus on ka ette teada. Neile öeldakse, et palkade tõstmiseks pole vahendeid ja suurema palga saate vaid selle saajate arvu vähendamise läbi.

Üks uus inimõigus - olla unustatud

Inimeste liikumine sotsiaalmeediasse on tekitanud huvitava küsimuse, et kuivõrd palju infot võiks inimesega kaasas käia või olla tema külge sildistatud. Senine meedia lähtus mudelist, et kirjutame ajaheles ja paneme selle mõni päev hiljem inimeste käest ära ning teist korda loeme seda enne äraviskamist, põletamist või mõnda teemat uurides. Üldiselt siis ühekordseks lugemiseks mõeldud ajaleht.
Televisioon ja raadio olid veelgi karmimad, kus inimesele ei jäänud ühtegi füüsilist koopiat kui ta just eraldi neid saateid ei salvestanud. Seejuures oli otsing ja süstematiseerimine palju algelisem. Näiteks ajalehtede artiklid on raamatukogudes köidetud kujul aga telesaateid või raadiosaateid pole kusagilt saada. Alles nende internetis avaldamine tegi laiema arhiivi kättesaadavaks.
Oleme liikumas ajajärku kus meedia ei ole enam unustamine, et ühe päeva või nädala rääkisime ja valisime siis uue teema. Internetis info avaldamine tähendab inimese külge erinevate lugude sidumist, mis siis käivad temaga kaasas.
Nüüd on küsimus, et kui kaua peaksid need infokillud olema inimesega seotud. Samuti see, et millised neist on tähtsamad ja väärivad kauem säilitamist. Kas ainult toimetaja heakskiidu saanud tekstid või ka inimese enda poolt avaldatud materjalid? Näiteks sotsiaalmeedia kasutamisel tekkiv info, kus ta on kirjutanud blogi või kasutanud twitterit, orkutit, rate´i, youtube või näoraamatut peaks olema samaväärselt arhiveeritud ja talletatud kui elektrooniliselt toodetud uudised ärisektoris või avalik-õiguslikus ettevõttes. Või peaks neid käsitlema asjadena, mille üle kasutajal on kontroll ja võimalus need kustutada ning sellega saada unustatud?
Keerulised küsimused, sest inimesed muutuvad aastate jooksul ja nende jaoks võib saada probleemseks kunagi avalikustatud info. Mõtlen murega, et mis on nende lapsevanemate peades, kelle kõnevõimetu ja ilmselt isegi mitte roomav laps teeb juba piltidena debüüdi sotsiaalmeedias. Nende käest pole ju küsitud, et kas tahavad internetist leida oma imikupilte, lutt suus. Loodan, et tegemist on mööduva õhinaga ning inimesed taipavad, et taoline info avalikustamine nõuab seda puudutava isiku nõusolekut. Isegi vaatamata sellele, et lapsevanemal võiks olla selleks õigus ja voli, siis mina tahaks ka lapse enda käest kuulda nõusolekut tema piltide avaldamiseks.
Kõige parem viis tagada inimesele vabadus olla unustatud tuleb ennekõike hoolikast läbimõtlemisest, et millist infot üldse oleks mõttekas avaldada. Palju lihtsam on avaldada infot vähem kui hiljem näha vaeva tagajärgedega ehk selle leviku kontrollimisega.
Sotsiaalmeedia ohustab ilmselgelt televisiooni, mis on siiani veel domineerivaim meedia aga mitte enam kauaks.

Sääsed võitsid

Proovisin eile näpud mullaseks teha aga see osutus keerulisemaks kui arvasin. Nimelt sääskede pärast, kes leidsid võimaluse ka päikesepaistes ja tuulise ilmaga minu riietuses õhemad kohad ja asusid verd imema või lendasid lausa näkku. Jah, ma lugesin umbes tund aega hiljem oma näol kokku 12(!) sääsekuppu. Ennekõike said kannatada otsmik, oimukohad ja põsenukid aga ka lõug ja selle alla jääv kaela osa. Vaatasin, et sääskede laipu oli kinda pealmine pool tihedalt täis. Olin tabanud isegi 2 täis söönud sääske, kellest jäi kindale punane plekk.

Kommenteerimisest

Ma ei kirjuta kommentaare anonüümselt, ainult twitteri konto või blogi (virgokruve.eu) kaudu tuvastatult(tagasi lingituna). Või siis google (blogger) konto kaudu tuvastatult. Lihtsalt rõhutan, sest igaüks võib kirjutada anonüümses kommentaariumis ükskõik kelle nimel teksti. Minuga on tegemist siis kui nimi viitab tagasi twitteri kontole "virgokruve" või blogile virgokruve.eu

Inimkond on vihkamise poolest tagasi 16. sajandis

(16. sajandi) Kodanlase moraali järgi oli vaesus inimese enda süü ja tulenes ennekõike tema laiskusest ja patususest. Ja samamoodi vaadati ka vigaseid kui pooldeemonlikke tegelasi./.../ Kui mõelda tagasi keskaja peale, siis kristlik hoolekanne tegeleb just kiriku raames — nunnad, mungad. Jagatakse almuseid. Aga samas ei ole see päris võõras ka kodanlasele — kui ta kirikusse läheb, siis ta teeb ka heateoakti. Ühiskonnas üleüldiselt aga materdatakse neid ja neisse suhtutakse väga halvasti. Mulle isiklikult meenutab see küll natuke teatud meie parteisid ja juttu sellest, kuidas inimesed on oma vaesuses ise süüdi. /.../Kell on ühelt poolt paganliku ajastu sümbol. Taevakehade kultus oli midagi Antiik-Roomale väga omast. Teiselt poolt osutab kell viimse kohtupäeva peatsele saabumisele ja kutsub mõtestatud elule. Hand on hollandi keeles nii kella osuti kui käsi. Tallinna maali puhul tuli infrapunauuringu käigus välja huvitav seik — kellaosutit on nihutatud maalimise käigus kaheteistkümne suunas.

Tekst http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/neli-variatsiooni-rahast-ja-rumalusest.d?id=61789782
Täpselt samasugust juttu, et inimene on ise süüdi oma vaesuses, räägib meile ka peaminister Ansipi partei. Pole midagi uut siin maailmas. 16. sajandi kodanlased on 21. sajandi reformierakondlased.

Saame Mahvaldast vabaks

Üks blogija lõpetas kirjutamise. Mina polnud lugeja, kuigi 3-4 korda ikka sinna sattusin. Kirjutasin viimasele sissekandele kommentaari.
Kahe aasta peale 643 postitust kirjutada on väga hea tempo. Huvitav oleks teada lugejate statistikat, sest paarikümne püsilugeja pärast ei näeks ka mina kirjutamisel mõtet. Ma tegin muidugi üldistuse eelneva 11 järelehüüde põhjal.
Vaatasin ka lehele linkijaid ja tundub, et neid 258 korda on lehe sisesed viitamised, 107 korda kroku.wordpress, 81 blog.tr.ee, 10 korda tomp.wordpress ja 6 korda blogscope.net. Lisaks veel 12 linki. Kokku 474 linki. Seda pole sugugi palju, näiteks Lass sai ligi poole rohkem linke ja ka püsivalt viitajaid (13 blogi <4 lingiga).
Anonüümseid blogijaid eriti palju ei viidata.